Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määruse (EÜ) nr 1272/2008 aluseks on ÜRO ühtne ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteem (GHS) ning selle eesmärk on tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja toodete vaba liikumine.

CLP-määrusega parandati ohtlike ainete direktiivi (67/548/EMÜ (DSD-direktiiv)), ohtlike valmististe direktiivi (1999/45/EÜ (DPD-direktiiv)) ja määrust (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) ning see on alates 1. juunist 2015 ainuke ELis kehtiv ainete ja segude klassifitseerimist ning märgistamist käsitlev õigusakt.

CLP-määrus on kõigile liikmesriikidele õiguslikult siduv ja vahetult kohaldatav kõikides tööstussektorites. See kohustab ainete või segude tootjaid, importijaid või allkasutajaid oma ohtlikke kemikaale enne turuleviimist asjakohaselt klassifitseerima, märgistama ja pakendama.

CLP-määruse üks põhieesmärk on tuvastada, kas ainel või segul on omadusi, mille tõttu see tuleb klassifitseerida ohtlikuks. Seega on ohutusteabe edastamise esimeseks sammuks klassifitseerimine.

Kui asjaomane teave aine või segu kohta (nt toksilisusandmed) vastab CLP-määruse klassifitseerimise kriteeriumidele, määratakse ainele või segule sellega seotud ohtude tuvastamiseks ohuklass ja -kategooria. CLP-määruse ohuklassid hõlmavad füüsikalisi, tervise-, keskkonna- ja muid ohte.

Kui aine või segu on klassifitseeritud, tuleb tuvastatud ohtudest teavitada teisi tarneahelas tegutsejaid, sealhulgas tarbijaid. Ohtude märgistamine võimaldab aine või segu kasutajaid ohuklassifikatsioonist märgistuste ja ohutuskaartide abil teavitada, et hoiatada neid ohtudest ja vajadusest seonduvaid riske maandada.

CLP-määrus sätestab üksikasjalikud kriteeriumid iga ohuklassi ja -kategooria märgistuselementide jaoks: ohupiktogrammid, tunnussõnad ja standardlaused ohtude, ennetamise, reageerimise, säilitamise ja kõrvaldamise kohta. Määrus sätestab ka üldised normid pakendite jaoks, et tagada ohtlike ainete ja segude ohutu tarnimine. Lisaks ohtudest teavitamise reguleerimisele märgistamisnõuetega on CLP-määrus ka mitmete kemikaalidega seotud riskide juhtimist käsitlevate õigusnormide aluseks.   

Lisaks on CLP-määrusega seotud järgmised menetlused:

Ühtlustatud klassifitseerimine ja märgistamine

Teatud ohtlike kemikaalide klassifikatsioon ja märgistus ühtlustatakse, et tagada piisav riskijuhtimine kogu Euroopa Liidus.

Liikmesriigid ja tootjad, importijad või allkasutajad saavad teha aine ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku. Ainult liikmesriigid saavad teha ettepaneku olemasoleva klassifikatsiooni läbivaatamiseks ning esitada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekuid, kui aine on biotsiidi või taimekaitsevahendi toimeaine.

Alternatiivsed keemilised nimetused segudes

Tarnijad saavad taotleda segu koostises oleva aine jaoks alternatiivse keemilise nimetuse kasutamist, et kaitsta oma ärisaladusi ja eriti oma intellektuaalomandiõigusi. Kõik ECHA-lt heakskiidu saanud alternatiivse keemilise nimetuse kasutamise taotlused kehtivad kõikides ELi liikmesriikides.

Klassifitseerimis- ja märgistusandmik

CLP-määruse kohase teavitamiskohustuse täitmiseks peavad tootjad ja importijad esitama oma turuleviidavate ainete klassifikatsiooni ja märgistuse kohta andmed ECHA klassifitseerimis- ja märgistusandmikku kandmiseks.

Mürgistusteabekeskused

CLP-määrusele lisati 2017. aastal uus VIII lisa, mis sätestab ühtlustatud teabenõuded artikli 45 kohaste teavituste jaoks. Seda teavet esitatakse liikmesriikides määratud organitele ja kasutatakse tervise hädaolukorras (mürgistusteabekeskused).

VIII lisa määratleb unikaalse koostise identifitseerija (UFI), mis tuleb lisada segu märgistusele ning mis loob ühetähendusliku seose turuleviidava segu ja tervise hädaolukorras tegutsemiseks esitatud teabe vahel.