Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mille osakeste suurus vähemalt ühes mõõtmes on vahemikus 1–100 nanomeetrit.

Et nanomaterjalide eripind ruumalaühiku kohta on suur, võivad nende omadused erineda sama materjali muudest vormidest, mille osakesed ei ole nanomõõtmetes. Seetõttu võivad nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused erineda puisteaine või suuremate osakestena esineva materjali omadustest.

Euroopa turul on juba palju nanomaterjale sisaldavaid tooteid (nt akud, pinnakattevahendid, antibakteriaalsed rõivad ja kosmeetikatooted). Nanomaterjalid avavad tehnikas ja kaubanduses uusi võimalusi, kuid võivad ühtlasi põhjustada riske meie tervisele ja keskkonnale. Nagu muude ELis turustatavate ainete puhul, on oluline nende kasutamist nõuetekohaselt hinnata ja võimalikke riske adekvaatselt ohjata.

ECHA teeb tihedat koostööd liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni, vaba- ja erialaühenduste, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega, nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et aidata kaasa ELi kemikaaliõigustiku kohaldamisele nanomaterjalide suhtes.

Nanomaterjalid vastavad REACH- ja CLP-määruses esitatud aine määratlusele ning nende suhtes kohaldatakse mõlemat määrust. 2011. aastal avaldas Euroopa Komisjon soovituse nanomaterjalide määratluse kohta. Seda kasutatakse erinevates Euroopa määrustes, sh REACH- ja CLP-määruses, et ühtlustada nanomaterjalide määratlust eri õigusraamistikes.

Alates 1. jaanuarist 2020 kehtivad nanovorme tootvatele või importivatele ettevõtjatele REACH-määruses sõnaselgelt sätestatud õiguslikud nõuded. Nende aruandluskohustuste kohaselt peab esitatav teave vastama kindlatele nõuetele, mis on sätestatud REACH-määruse muudetud lisades: 

• registreeritavate nanovormide või nanovormirühmade kirjeldus (VI lisa);
• kemikaaliohutuse hindamine (I lisa);
• registreerimisel esitatava teabe nõuded (III lisa ja VII–XI lisa) ning
• allkasutajate kohustused (XII lisa).

Muudatused kehtivad kõikidele nanovorme hõlmavatele uutele ja olemasolevatele registreeringutele.

REACH- ja CLP-määruse kohane ECHA tegevus seoses nanomaterjalidega

Kuivõrd REACH- ja CLP-määrus hõlmavad nanomaterjale, peab ECHA olema suuteline täitma oma ülesandeid mitmesugustes nanovormidega seotud REACH-menetlustes (nt registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine) ja CPL-menetlustes (nt klassifitseerimine ja märgistamine), nagu iga teisegi ainevormi korral. Selleks on vaja piisavat teaduslikku ja tehnilist suutlikkust.

Sel eesmärgil on ECHA alates 2011. aastast laiendanud oma tegevust nanomaterjalide valdkonnas, keskendudes järgmistele tegevustele:

• uute ja ajakohastatud juhiste koostamine;
• sisemise ja välise suutlikkuse suurendamine;
• kogemuste jagamine liikmesriikide pädevate asutuste ning riskihindamise komitee ja liikmesriikide komitee liikmetega ning konsensuse saavutamine REACH-registreerimistoimikutes nanomaterjalide kohta esitatava ohutusteabe küsimustes;
• nanomaterjale registreerivatele ettevõtjatele tagasiside ja nõuannete pakkumine; 
• osalemine praeguses rahvusvahelises regulatiivtegevuses (nt OECD tehisnanomaterjalide töörühmas või katsesuuniste väljatöötamise Malta algatuses) ja selle toetamine;
• veebiseminaride korraldamine, et arutada REACH- ja CLP-menetluste viimaseid arenguid seoses nanomaterjalidega, anda nende kohta teavet ning abistada registreerijaid nanomaterjale hõlmavate registreerimistoimikute koostamisel ja esitamisel;
• 2012. aasta oktoobris asutati REACH- ja CLP-määruse ning biotsiidimääruse pädevate asutuste toel nanomaterjalide eksperdirühm (NMEG); see mitteametlik nõuanderühm toetab ECHA nanomaterjalide töökavade rakendamist ning annab teavet ja nõu REACH- ja CLP-määruse ning biotsiidimääruse rakendamise teaduslikes ja tehnilistes küsimustes seoses nanomaterjalidega;
• Euroopa Liidu nanomaterjalide vaatluskeskuse veebilehe hostimine, et suurendada nanomaterjale käsitleva teabe läbipaistvust.